Uetze
Uetze on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hannoveri piirkonnas.
Valla pindala on 140,56 km². 31. detsembril 2017 elas seal 20 260 inimest.
Vald asub Fuhse jõe ääres, umbes 35 km Hannoverist idas.
Uetze kuulub ostfaali alamsaksa keelealasse, kuid saksa keel on peaaegu täielikult selle asendanud. Eltzes on ikka veel aktiivne kogukond alamsaksa keele kõnelejaid. Küla murde jaoks on saksa keeles sõnastik.
Uetze on idapoolseim vald Hannoveri piirkonnas. See külgneb Celle, Gifhorni ja Peine kreisiga, samuti Lehrte ja Burgdorfi linnaga, mis mõlemad asuvad Hannoveri piirkonnas.
Uetze koosneb üheksast külast, millel on autonoomia. Need külad on Altmerdingsen (sealhulgas Krausenburg ja Krätze), Dedenhausen, Dollbergen, Eltze, Hänigsen, Katensen, Obershagen, Schwüblingsen ja Uetze. Uetze on suurim asula umbes 7200 elanikuga, talle järgneb Hänigsen umbes 6000 elanikuga.
Uetzet on esmamainitud 1022. aastal kui "Utisson". Nimi tuleb valitsevast dünastiast "von Uttensen".
Aastatel 1552 kuni 1885 oli Uetze foogti protektoraat Meinerseni departemangus. Uetze määratleti alevina 1695. aastal.
21. aprilli pärastlõunal 1863. aastal hävines peaaegu kogu Uetze tulekahjus. Vabatahtlik tuletõrjeüksus asutati 5. juunil 1880.
1885. aastal sai Uetze osaks Burgdorfi kreisist, 1974. aastal Hannoveri kreisist ja 2001. aastal Hannoveri piirkonnast.
Valla pindala on 140,56 km². 31. detsembril 2017 elas seal 20 260 inimest.
Vald asub Fuhse jõe ääres, umbes 35 km Hannoverist idas.
Uetze kuulub ostfaali alamsaksa keelealasse, kuid saksa keel on peaaegu täielikult selle asendanud. Eltzes on ikka veel aktiivne kogukond alamsaksa keele kõnelejaid. Küla murde jaoks on saksa keeles sõnastik.
Uetze on idapoolseim vald Hannoveri piirkonnas. See külgneb Celle, Gifhorni ja Peine kreisiga, samuti Lehrte ja Burgdorfi linnaga, mis mõlemad asuvad Hannoveri piirkonnas.
Uetze koosneb üheksast külast, millel on autonoomia. Need külad on Altmerdingsen (sealhulgas Krausenburg ja Krätze), Dedenhausen, Dollbergen, Eltze, Hänigsen, Katensen, Obershagen, Schwüblingsen ja Uetze. Uetze on suurim asula umbes 7200 elanikuga, talle järgneb Hänigsen umbes 6000 elanikuga.
Uetzet on esmamainitud 1022. aastal kui "Utisson". Nimi tuleb valitsevast dünastiast "von Uttensen".
Aastatel 1552 kuni 1885 oli Uetze foogti protektoraat Meinerseni departemangus. Uetze määratleti alevina 1695. aastal.
21. aprilli pärastlõunal 1863. aastal hävines peaaegu kogu Uetze tulekahjus. Vabatahtlik tuletõrjeüksus asutati 5. juunil 1880.
1885. aastal sai Uetze osaks Burgdorfi kreisist, 1974. aastal Hannoveri kreisist ja 2001. aastal Hannoveri piirkonnast.
Kaart - Uetze
Kaart
Maa (piirkond) - Saksamaa
 |
 |
| Saksamaa lipp | |
Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 83 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| DE | Saksa keel (German language) |